1§ MTÜ nimi ja asukoht
Ühingu nimi on Eestin Raskaat Vetohevoset ry., millest kasutatakse mitteametlikult lühendit ER. Ühingu asukoht on Perniö vald, Soome vabariik.
2 § Eesmärk ja teguvuse vormid
Ühingu tegevuse esimeseks eesmärgiks on teha ohustatud eesti raskeveohobust tuntumaks ning edestada eesti raskeveohobustega seostuvad hobi- ja kasvatustööd. Ühing teeb koostööd Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kui originaaltõuraamatupidajaga. Lisaks ühing toetab üldist hobuharrastust ning maaelu arengut. Eesmärgi täideviimiseks ühing peab interneti-kodulehekülge ja pakub oma liikmetele nõustamist, korraldab seminare ja koolitusi. Vajadusel ühing töötab koostöös teiste hobuühingute ja maaeluarendajatega Soomes ja välismaal. Oma tegevuse toetamiseks ühing võib, asjakohase loa alusel, korraldada koolitusüritusi, pidu- ja meelelahutusüritusi, hobuste veo- ja töödemonstratsioone, laatasid ja loosimisi. Ühingul on lubatud omada oma tegevuse jaoks vajaliku vallas- ja kinnisvara. Ühing võib võtta vastu toetusi, kingitusi ja pärandusi.
3§ Liikmed
Ühingu liikmeks võib astuda igaüks, kes aktsepteerib ühingu eesmärgi ja põhikirja. Liikmed võtab vastu taotluse alusel ühingu juhatus. Auliikmeks võib juhatuse ettepanekust kutsuda isiku, kes on märkimisväärselt edendanud ja toetanud ühingu tegevust.
4 § Liikme lahkumine ja väljaarvamine
Liikmel on õigus lahkuda liikmelisusest teavitades sellest kirjalikult juhatust või juhatuse esimeest või teavitades sellest ühingu koosolekul protokollimise jaoks. Juhatus võib arvata liikme liikmelisusest välja, kui liige on jätnud liikmetasu maksmata või teisel viisil jätnud täitmata need kohustused, mida ta on endale liikmeks astumisega võtnud või kui ta on oma tegevusega ühingus või sellest väljaspool märkimisväärselt kahjustanud ühingut või kui ta ei enam vasta põhikirjas mainitud liikmelisuse tingimustele.
5 § Sisseastumis- ja liikmetasu
Liikmete ühekordse sisseastumis- ja igaaastase liikmetasu suuruse kinnitab üldkoosolek.
6 § Juhatus
Ühingu tegevust korraldab juhatus, millesse kuuluvad üldkoosoleku poolt valitud juhatuse esimees ja 3 liiget ning 2 aseliiget. Juhatuse esimees valitakse 2-aastasteks perioodideks alates aasta 2012 üldkoosolekust, teised juhatuse liikmed valitakse üldkoosolekute vaheliseks ajaks. Juhatus valib enda hulgast juhatuse aseesimehe ning võtab kas enda hulgast või väljaspoolt sekretäri, laekuri ning teised vajaminevad ametiisikud. Juhatuse kutsub kokku juhatuse esimees või kui ta ei saa seda teha, aseesimees, kui nad arvavad see vajalik olevat või kui vähemalt pooled juhatuse liikmetest seda nõuab. Juhatus on otsustusvõimeline, kui vähemalt pooled selle liikmetest, kaasaarvatud juhatuse esimees ja aseesimees on kohal. Otsus on vastu võetud lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel loetakse otsustavaks juhatuse esimehe hääl, isikuvalimistel siiski tõmmatakse liisu. Juhatus võib korraldada koosoleku ka telefoni, Skype või muu sarnase vahendi teel, kui kõik juhatuse liikmed on sellega nõus. Juhatuse liikmetel peab olema valmidus soetada vajalikud vahendid.
7 § Allkirjastamisõigus
Õigus anda ühingu poolt allkiri on juhatuse esimehel, aseesimehel, sekretäril või laekuril, kui nendest vähemalt kaks on korraga esindatud.
8 § Majandusaasta ja revisjon
Ühingu majandusaasta on kalendriaasta. Majandusaruanne koos vajalike dokumentidega ning juhatuse tegevusaruanne peab olema revisjonikomisjonis vähemalt üks kuu enne üldkoosolekut. Revisjonikomisjon peab esitama oma kirjaliku aruande juhatusele vähemalt kaks nädalad enne üldkoosolekut.
9 § Ühingu koosolekud
Üldkoosolek toimub igaaastaselt juhatuse poolt esitatud kuupäeval jaanuaris-mais. Erakorraline üldkoosolek korraldatakse, kui üldkoosolek nii otsustab või kui juhatus peab seda vajalikuks või kui vähemalt üks kümnendik (1/10) ühingu hääleõiguslikest liikmetest seda kirjalikult motiveeritud taotlusega juhatuselt nõuab. Erakorraline koosolek tuleb korraldada 30 ööpäeva sees sellest, kui taotlus on esitatud juhatusele. Ühingu koosolekutel igal liikmel on üks hääl. Ühingu koosolekutel tehakse otsus, kui ühingu põhikirjas pole teisiti nähtud, lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhatuse esimehe hääl, isikuvalimistel tõmmatakse siiski liisu.
10 § Ühingu koosolekute kokkukutsumine
Juhatus peab kutsuma ühingu koosoleku kokku emaili teel vähemalt 7 ööpäeva enne koosolekut.
11 § Üldkoosolek
Üldkoosoleku päevakorras on järgmised asjad:
1. koosoleku avamine
2. valitakse koosoleku juhataja, protokollija, 2 protokolli kontrollijat ning vajadusel kaks häältelugejat
3. kinnitatakse koosoleku seaduslikus ja otsustusvõimelisus
4. võetakse vastu koosoleku päevakord
5. esitatakse majandusaruanne, tegevusaruanne ja revisjonikomisjoni aruanne
6. otsustatakse aruannete kinnitamisest ning juhatuse liikmete ja teiste vastutavate isikute vastutusest vabastamisest kinnitatud tegevusaasta osas
7. kinnitatakse tegevusplaan, eelarve ning sisseastumis- ja liikmetasude suurus
8. iga teine aasta valitakse juhatuse esimees ja igaaastaselt juhatuse teised liikmed
9. valitakse revident ja aserevident või revisjonikollektiiv
10. käsitletakse teised koosolekukutses mainitud asjad.
Kui ühingu liige soovib esitada üldkoosoleku päevakorda mõne asja, peab ta teavitama sellest kirjalikult juhatusele nii piisavalt varakult, et see on võimalik lisada koosoleku kutsesse.
12 § Põhikirja muutmine ja ühingu lõpetamine
Otsus põhikirja muutmisest ja ühingu lõpetamisest tuleb teha ühingu üldkoosolekul vähemalt kolme neljandiku (3/4) hääleenamusega antud häältest. Koosoleku kutses peab mainima põhikirja muutmisest või ühingu lõpetamisest. Ühingu lõpetamisel ühingu varad kasutatakse ühingu eesmärgi edendamiseks ühingu lõpetamisest otsustava koosoleku tahte järgi. Kui ühing lõppeb, kasutakse varad sama põhimõtte järgi.
